Metoodika kirjeldus
Selle osa eesmärk on tutvustada lugejale ja töö hindajale eesmärgi teostamiseks kavandatud metodoloogiat. Uurimuses kasutatavad meetodid üheskoos moodustavad uurimuse metodoloogia ja teemaprojektis tuleb tutvustada mõlemat. Tutvustuse aste peab olema selline, et teemaprojekti hindajal on võimalik otsustada, kas kirjeldatud uurimuse teostus on autori poolt püstitatud eesmärgiga kooskõlas ja usaldusväärsust tagav. Üks kirjutamisel abistav küsimus võiks olla: „Kui keegi loeb minu teemaprojekti, siis kas tal oleks võimalik selle põhjal planeerida usaldusväärne kordusuurimus?“
Metodoloogia valimisel tuleb lähtuda valitud paradigmast, enda teemakäsitlusest ja püstitatud eesmärgist ehk sellest, mida soovitakse teada saada. Teemaprojektis võib valdkonna nö. traditsiooniliste lähenemiste puhul olla piisav kui nimetatakse metodoloogia (nt. inimese motiveerituse taseme, töötaja koolitusvajaduse või kliendi ostueelistuste väljaselgitamine – empiiriline uurimus; toote disainilahenduse või organisatsiooni motiveerimissüsteemi väljatöötamine - arendusuuring). Tavapärasest erinevamate lähenemiste puhul oleks vajalik lühike selgitus, miks autor peab antud lähenemist kohasemaks.
Meetodi valik tuleneb metodoloogiast, valimist ning andmete kogumise tingimustest ja võimalustest. Meetodi kirjeldus peab olema sedavõrd täpne, et see võimaldaks lugejal kordusuuringu teostamist. Näiteks oleks vaja arendusuuringu puhul lühidalt kirjeldada planeeritud tegevusi nende toimumise järjekorras. Empiirilise töö puhul on mõõtvahendi kasutamise (test, küsimustik) korral vaja tuua välja, kas kasutatakse juba olemasolevat või koostatakse see ise. Viimasel juhul on vaja välja tuua, millistest teoreetilistest ja/või rakenduslikest lähenemistest koostamisel lähtutakse. Sama tuleb teha ka intervjuu küsimuste koostamise puhul. Kui on plaanis kasutada juba olemasolevaid mõõtvahendeid, on vajalik mõõtvahendit nimetada, tuua välja autorid ja lisada allikas, et lugejal ja teemaprojekti hindajal oleks võimalik mõõtvahend leida ja sellega või seda käsitletavate uurimuste tulemustega tutvuda.
Kvalitatiivsete tööde puhul võib olla vajalik ka andmeanalüüsi meetodi nimetamine ja seda just nendel puhkudel, kui kvalitatiivse meetodi kasutamine ei ole uuritava teema puhul traditsiooniline. Näiteks inimeste uskumuste väljaselgitamisel intervjuu alusel on vaja välja tuua, millist intervjuu tüüpi (nt. poolstruktureeritud või narratiiv) ja andmeanalüüsi meetodit kasutatakse (nt. sisuanalüüs, klasteranalüüs). Selline pikema lahti kirjutamise vajadus tuleneb asjaolust, et võrreldes kvalitatiivse lähenemisega, on kvantitatiivsetes töödes meetoditel tulemusele oluliselt suurem mõju.
Kui arendusuuringu teostamisel kasutatakse tõenäoliselt või kindlasti töö tulemust mõjutavaid tehnilisi abivahendeid, tuleb ka need nimetada.
Metodoloogia valimisel tuleb lähtuda valitud paradigmast, enda teemakäsitlusest ja püstitatud eesmärgist ehk sellest, mida soovitakse teada saada. Teemaprojektis võib valdkonna nö. traditsiooniliste lähenemiste puhul olla piisav kui nimetatakse metodoloogia (nt. inimese motiveerituse taseme, töötaja koolitusvajaduse või kliendi ostueelistuste väljaselgitamine – empiiriline uurimus; toote disainilahenduse või organisatsiooni motiveerimissüsteemi väljatöötamine - arendusuuring). Tavapärasest erinevamate lähenemiste puhul oleks vajalik lühike selgitus, miks autor peab antud lähenemist kohasemaks.
Meetodi valik tuleneb metodoloogiast, valimist ning andmete kogumise tingimustest ja võimalustest. Meetodi kirjeldus peab olema sedavõrd täpne, et see võimaldaks lugejal kordusuuringu teostamist. Näiteks oleks vaja arendusuuringu puhul lühidalt kirjeldada planeeritud tegevusi nende toimumise järjekorras. Empiirilise töö puhul on mõõtvahendi kasutamise (test, küsimustik) korral vaja tuua välja, kas kasutatakse juba olemasolevat või koostatakse see ise. Viimasel juhul on vaja välja tuua, millistest teoreetilistest ja/või rakenduslikest lähenemistest koostamisel lähtutakse. Sama tuleb teha ka intervjuu küsimuste koostamise puhul. Kui on plaanis kasutada juba olemasolevaid mõõtvahendeid, on vajalik mõõtvahendit nimetada, tuua välja autorid ja lisada allikas, et lugejal ja teemaprojekti hindajal oleks võimalik mõõtvahend leida ja sellega või seda käsitletavate uurimuste tulemustega tutvuda.
Kvalitatiivsete tööde puhul võib olla vajalik ka andmeanalüüsi meetodi nimetamine ja seda just nendel puhkudel, kui kvalitatiivse meetodi kasutamine ei ole uuritava teema puhul traditsiooniline. Näiteks inimeste uskumuste väljaselgitamisel intervjuu alusel on vaja välja tuua, millist intervjuu tüüpi (nt. poolstruktureeritud või narratiiv) ja andmeanalüüsi meetodit kasutatakse (nt. sisuanalüüs, klasteranalüüs). Selline pikema lahti kirjutamise vajadus tuleneb asjaolust, et võrreldes kvalitatiivse lähenemisega, on kvantitatiivsetes töödes meetoditel tulemusele oluliselt suurem mõju.
Kui arendusuuringu teostamisel kasutatakse tõenäoliselt või kindlasti töö tulemust mõjutavaid tehnilisi abivahendeid, tuleb ka need nimetada.