Teema lühikirjeldus
Uurimistöö teema lühikirjelduse eesmärk on anda lugejale ülevaade uurimisküsimuse tausta kohta ja selgitada, mida ja miks uurija soovib teha. Lisaks peab selle alusel teemaprojekti hindajal kujunema arusaam, et tulevane uurimuse teostaja on tutvunud eelnevate samateemaliste või seonduvatel teemadel tehtud uuringutega ning mõistab oma töö vajalikkust ja kohta teiste uurimuste hulgas.
Esimeseks takistuseks üliõpilase uurimuse kavandamisel võib kujuneda uurimisküsimuse piiritlemine ja eesmärgi (või eesmärkide) sõnastamine, millest algab ka teemaprojekti kirjutamine. Uurimisküsimust ja eesmärki teadmata ei ole võimalik määratleda seda, kuidas uurimust läbi viiakse. Antud etapis on otstarbekas jagada enda ideid potentsiaalse juhendajaga, õppejõu või eriala spetsialistiga, kes saab anda esmast tagasisidet ja aidata uurimuse teemat piiritleda.
Sageli alahinnatakse teema lühikirjelduse tähtsust ja leitakse, et mida laialivalguvam on töö teema, seda lihtsam on hiljem uurimust teostada. Kuid (a) üldsõnalise ja laialivalguva teema kirjelduse puhul on oht, et uurimisküsimus näib väheoluline, triviaalne ja ebahuvitav ning (b) töö teostamisel on oht, et uurimuse erinevad osad ei ole omavahelises kooskõlas, sest puuduvad selge juhtiv küsimus ja eesmärk. Seega on oluline, et uurimisküsimus ehk uurimisprobleem esitatakse selgesõnaliselt, fokusseerides teksti konkreetsele uurimuse valdkonnale.
Oma uurimisküsimuse esitamisel tasub see seostada mõne hetkel aktuaalse teemaga või teemaga mis on vanem ja vähemaktuaalne, kuid mille puhul suudate näidata, et probleemiga tegelemine on vajalik. Lisaks on vaja esitada lühiülevaade antud uurimisküsimusega seoses tehtud uuringute tulemuste kohta, kõigile allikatele korrektselt viidates. Kirjelduse esitamisel tuleks ka välja tuua, kas ja milliseid uurimusi on valitud uurimisküsimuse osas Eestis varem tehtud. Kui uurimus on organisatsioonipõhine, on otstarbekas ka välja tuua, kas antud organisatsioonis on samal teemal varasemaid uurimusi teostatud või ei. Kui on, siis millised on senised tulemused ja miks on samateemaliste uurimuste jätkamine vajalik ning mis on uurimuse tulemuste rakendamise tulemus. Kui ei ole, siis miks on sellist uurimust organisatsioonile vaja just nüüd. Seega, kirjelduse koostamisel tuleb oma ideele luua ajalooline taust, mis näitab uurimisküsimuse olulisust ja annab aluse uurimuse teostamisele.
Tavapäraselt algab teema lühikirjeldus lausetega, mis piiritlevad uurimuse valdkonna ja uurimisküsimuse. Sellele järgneb uurimuse vajalikkuse põhjendamine. Mõlemal juhul tuleks kirjutamisel liikuda üldisemalt käsitluselt detailsemale.
Teemaprojekti teema lühikirjeldus peaks sisaldama järgmisi elemente:
Esimeseks takistuseks üliõpilase uurimuse kavandamisel võib kujuneda uurimisküsimuse piiritlemine ja eesmärgi (või eesmärkide) sõnastamine, millest algab ka teemaprojekti kirjutamine. Uurimisküsimust ja eesmärki teadmata ei ole võimalik määratleda seda, kuidas uurimust läbi viiakse. Antud etapis on otstarbekas jagada enda ideid potentsiaalse juhendajaga, õppejõu või eriala spetsialistiga, kes saab anda esmast tagasisidet ja aidata uurimuse teemat piiritleda.
Sageli alahinnatakse teema lühikirjelduse tähtsust ja leitakse, et mida laialivalguvam on töö teema, seda lihtsam on hiljem uurimust teostada. Kuid (a) üldsõnalise ja laialivalguva teema kirjelduse puhul on oht, et uurimisküsimus näib väheoluline, triviaalne ja ebahuvitav ning (b) töö teostamisel on oht, et uurimuse erinevad osad ei ole omavahelises kooskõlas, sest puuduvad selge juhtiv küsimus ja eesmärk. Seega on oluline, et uurimisküsimus ehk uurimisprobleem esitatakse selgesõnaliselt, fokusseerides teksti konkreetsele uurimuse valdkonnale.
Oma uurimisküsimuse esitamisel tasub see seostada mõne hetkel aktuaalse teemaga või teemaga mis on vanem ja vähemaktuaalne, kuid mille puhul suudate näidata, et probleemiga tegelemine on vajalik. Lisaks on vaja esitada lühiülevaade antud uurimisküsimusega seoses tehtud uuringute tulemuste kohta, kõigile allikatele korrektselt viidates. Kirjelduse esitamisel tuleks ka välja tuua, kas ja milliseid uurimusi on valitud uurimisküsimuse osas Eestis varem tehtud. Kui uurimus on organisatsioonipõhine, on otstarbekas ka välja tuua, kas antud organisatsioonis on samal teemal varasemaid uurimusi teostatud või ei. Kui on, siis millised on senised tulemused ja miks on samateemaliste uurimuste jätkamine vajalik ning mis on uurimuse tulemuste rakendamise tulemus. Kui ei ole, siis miks on sellist uurimust organisatsioonile vaja just nüüd. Seega, kirjelduse koostamisel tuleb oma ideele luua ajalooline taust, mis näitab uurimisküsimuse olulisust ja annab aluse uurimuse teostamisele.
Tavapäraselt algab teema lühikirjeldus lausetega, mis piiritlevad uurimuse valdkonna ja uurimisküsimuse. Sellele järgneb uurimuse vajalikkuse põhjendamine. Mõlemal juhul tuleks kirjutamisel liikuda üldisemalt käsitluselt detailsemale.
Teemaprojekti teema lühikirjeldus peaks sisaldama järgmisi elemente:
- uurimuse valdkonna piiritlemine
- uurimisküsimuse esitamine kontekstis, mis aitab lugejal mõista uurimuse vajalikkust ja olulisust üldsusele või konkreetsele organisatsioonile
- uurimisküsimuse ja sellega seotud väiksemate uurimisküsimuste esitamine
- uurimuse autori eesmärgi sõnastamine
- uurimuse hüpoteesi või uurimisülesande sõnastamine
Ühes uurimuses võib olla rohkem kui üks eesmärk, hüpotees või ülesanne, kuid uurimuse planeerimisel tuleb arvestada reaalsete piirangutega (nt. valimi suurus, ajaline või rahaline ressurss) ja asjaoluga, et töö teostamisel tuleb jälgida kõikide eesmärkide täitmist. Ühe või paari eesmärgi täitmata jäämine võib olla peamine uurimistöö hinnet mõjutav tegur.
Kõige sagedamini võib üliõpilaste teema lühikirjeldustes näha järgmisi eksimusi:
Kõige sagedamini võib üliõpilaste teema lühikirjeldustes näha järgmisi eksimusi:
- puudub loogiline struktuur
- teemaarendusel puudub fookus ja ühtsus
- mõttearendused on laialivalguvad ja omavahel raskesti seostatavad
- ei käsitleta kaasaegseid uurimusi
- kasutatakse mittekohaseid allikaid (nt. eneseabi kirjandus, põhiõpikud)
- liigne sekundaarsete allikate kasutamine
- mittekohane keelekasutus (nt. kõnekeel, släng)