Uurimuse teemaprojekt
Uurimistöö teemaprojekt on justkui leping üliõpilase, juhendaja ja kooli vahel. Olenemata töö teemast või metodoloogiast täpsustab see mida, kuidas ja millal üliõpilane teeb. Teemaprojekti hindav komisjon otsustab just nende täpsustuste põhjal, kas üliõpilase poolt valitud uurimistöö on vajalik ja sellisel viisil teostatav.
Uurimistöö teemaprojekt peaks:
Teemaprojekti otsene kasu uurijale tuleneb sellest, et eelnev uurimuse põhjalik läbimõtlemine aitab säästa aega uurimuse teostamisel. Põhjaliku teemaprojekti puhul on uurijal endal selge arusaam, milline on uurimuse eesmärk, kuidas ta plaanib seda saavutada ning millised on võimalikud takistused või vigade allikad. Teemaprojekti kirjutamise käigus võib näiteks ka selguda, et kavandatav uurimus on algsest oluliselt mahukam ja nii on võimalik juba enne sisulise tööga alustamist teha vajalikke korrektuure. Lisaks sellele on vähem aeganõudev ja lihtsam ka hilisem uurimistöö kirjutamine.
Hea teemaprojekti kirjutamine algab heast uurimuse ideest. Kui see on olemas, võib teemaprojekti kirjutamine võtta aega 3-10 päeva, olenevalt uurimuse mahust (nt. kursusetöö, lõputöö või magistritöö). Lühem kirjutamise periood on võimalik kui eelnevalt on kõik läbi mõeldud ja uurimuse juhendajaga läbi arutatud.
Üliõpilaste poolt koostatud teemaprojektides võib kõige sagedamini märgata järgimisi eksimusi:
Loetletud vead on lihtsasti ennetatavad kui on teada, millistest osadest teemaprojekt (ja uurimus) koosneb ja selle kirjutamiseks on varutud piisavalt aega.
Uurimistöö teemaprojekt peaks:
- näitama, et teil on plaanis ellu viia uurimus, mille jooksul soovite midagi konkreetset ja vajalikku teada saada;
- seostama teie planeeritava uurimuse teiste uurijate varasemate uurimuste tulemustega tõestades läbi selle, et teate oma uurimusega seotud peamiste koolkondade seisukohti;
- näitama, milline on teie teoreetiline orientatsioon;
- näitama, milline on teie metodoloogiline lähenemine;
- näitama, et olete mõelnud ka uurimuse teostamisega seonduvatele eetilistele probleemidele.
Teemaprojekti otsene kasu uurijale tuleneb sellest, et eelnev uurimuse põhjalik läbimõtlemine aitab säästa aega uurimuse teostamisel. Põhjaliku teemaprojekti puhul on uurijal endal selge arusaam, milline on uurimuse eesmärk, kuidas ta plaanib seda saavutada ning millised on võimalikud takistused või vigade allikad. Teemaprojekti kirjutamise käigus võib näiteks ka selguda, et kavandatav uurimus on algsest oluliselt mahukam ja nii on võimalik juba enne sisulise tööga alustamist teha vajalikke korrektuure. Lisaks sellele on vähem aeganõudev ja lihtsam ka hilisem uurimistöö kirjutamine.
Hea teemaprojekti kirjutamine algab heast uurimuse ideest. Kui see on olemas, võib teemaprojekti kirjutamine võtta aega 3-10 päeva, olenevalt uurimuse mahust (nt. kursusetöö, lõputöö või magistritöö). Lühem kirjutamise periood on võimalik kui eelnevalt on kõik läbi mõeldud ja uurimuse juhendajaga läbi arutatud.
Üliõpilaste poolt koostatud teemaprojektides võib kõige sagedamini märgata järgimisi eksimusi:
- uurimisküsimuse tausta ei ole piisavalt avatud;
- uurimuse võimalikke piiranguid ei ole välja toodud;
- ei ole välja toodud olulisi teemaga seotud uuringute tulemusi (teiste uurijate või enda töödes ilmnenud tulemused);
- teema lühikirjelduse esitamisel kaldutakse uurimisküsimusest kõrvale;
- ei ole piisavalt selgesti välja toodud uurimuse teostamise vajalikkust ja/või teema aktuaalsus;
- teemaprojekt on liiga lühike või liiga pikk;
- uurimuse teostamiseks planeeritud aeg on liiga lühike;
- andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks planeeritud aeg on liiga lühike;
- teemaprojekti vormistamisel ei ole järgitud õppeasutuse juhendis esitatud nõudeid;
- lohakas kirjutamine (nt. keelelised vead, trükivead).
Loetletud vead on lihtsasti ennetatavad kui on teada, millistest osadest teemaprojekt (ja uurimus) koosneb ja selle kirjutamiseks on varutud piisavalt aega.